3/15/2010
12. märtsil käisime Aimla looduskeskuse korraldatud programmis tutvumas talvise metsaeluga. Nägime lumel metssea, kitse, nugise, jänese, rebase ja orava jälgi. Rebane on nagu mannekeen, tema jäljed on ühes reas.Jänesel seevastu on tagumised jalad pikemad ja ette hüpates jätavad need paarisjäljed. Nägime posti otsa pandud lakukivi, mis rahuldab metsaelanike soolavajadust. Metssead olid posti alt ära õõnestanud. Saime teada, kuidas vahet teha jänese ja kitse söödud oksal: jänes lõikab oksa nagu noaga katki, kitse hambad jätavad rebimise jäljed. Saime näha mitmesuguseid jälgi puudel - üraskite näritud ja väljalennu auke, rähni uuristatud auke, põdra hambajälgi. Saime maitsta kasepungi, mis on väga toitvad. Lõpuks sai puhata väsinud jalgu lõkke ääres, kus sai küpsetada vorste ja juua vaarikavarre teed. Enne bussile minekut põikasime korraks keskuse majja, kus on huvitav vaadata lindude ja loomade topiseid. Giid Anne Maala näitas jänese pabulaid, mis on teist korda seedimise läbinud, esimesed sööb jänes ära ja omastab seejärel täielikult kõik toitvad ained
